Malle Salupere “Koidula: ajastu taustal, kaasteeliste keskel”

koidula-ajastu-taustal-kaasteeliste-keskelEestimaa auks on peetud palju kõnesid ja väljendatud sügavaid tundeid. Lühikesel iseseisvusperioodil on meie riik muutunud kiirelt iseenesestmõistetavaks ja igapäevaseks. Kohati tundub, et kõike ja kõiki kritiseerida on muutunud uueks normiks. Ühiskondliku elu valgusel ja äsja tähistatud Eesti ning kohe-kohe saabuval laulupidude juubelisünnipäeval on igati õige hetk meenutada Koidulat ja tema kaasaegseid. Suurepärase võimaluse selleks annab Malle Salupere aastakümneid kestnud töö tulemusena valminud teos Koidula-Jannseni ning laiemalt ärkamisaega käsitleva temaatikaga.

Kahtlemata on Koidula looming andnud inimestele oleviku julgust ja tuleviku lootust, ärgitanud vaimsust ning mõtestanud elus olulist. Käesolevas biograafias tooksin tähelepanekuna esile seni suuresti vaikelus olnud Koidula ühiskondliku rolli, mis on midagi palju enamat kui lihtsalt papa Jannseni sekretäriks olemine. Eestlased kõikusid kahe suurrahva vahel, kellelegi ei tulnud mõttessegi näha neid iseseisva riigina. Jannsenite ühiskondlik tegevus andis suure tõuke eestluse arenguks ja lõppkokkuvõttes ka riigi tekkimisele.

Peatükis „Eesti isamaa heaks“ saab tõmmata paralleele vabariigi taasloomisega – alguses on ühtsus suurem, hiljem muutuvad vaidlused õelamaks. Ja kui keeruline on väikesel inimesel ette näha tulevikku, pigem kaitstakse käesolevat olukorda, ollakse alalheitlikud ja saatusega leplikud.

Lydia Koidula roll naisena on nukker-liigutav. Miks kardetakse tarka naist? On kurb, kui ühiskonna normid ja hirmud  saavad isiklikule õnnele saatuslikuks. Kummaline oli mitmete Koidulale lähedaste meeste hukkamõist naise abielule Michelsoniga, kes ei olevat vaimselt ja kultuuripüüdlustelt temaga võrdne. Samas nende endi abikaasad olid kaugel valgustatusest. Küll aga võib Koidula intelligentsust ja silmaringi avarust pidada tema kaasaegsetest peajagu kõrgemaks. Hella Murrik-Wuolijoki sõnul oli ta „üks neist, kes on tulnud liiga vara ja kellele alati tehakse palju haiget“.

Ei saa alahinnata üksikisiku rolli ajaloo arengus. Kui Eestimaal ei oleks elanud Lydia Koidulat ja Johann Voldemar Jannseni, kas meil oleks praegu oma vaba maa? Koidula raamatu lugemise soovitus on kõigile, kes peavad lugu Eestimaast ja selle maa inimestest.

Tänapäev, 2017

568 lk